Mängu sees tekkivad sotsiaalsed suhted aitavad lastel arendada enda verbaalseid oskusi, seal hulgas ka oskust läbi rääkida ja end kehtestada. Läbi mängu õpitakse tundma reegleid ja nende olemust, mõistma väliseid ja sisemisi ootusi ning mõtestama enda emotsioone läbi pideva kogemise. Objektidega suhestumine ja oskus nendega manipuleerida arendab laste kognitiivset võimekust, kriitilist mõtlemist ja oskust probleeme mõista, mõtestada ja lahendada. Lisades võrrandisse ka riski, mis kaasneb igasuguse katsetamisega, on tulemuseks noored, kel on oskus hinnata end ümbritsevat keskkonda ja situatsioone julgelt ja ambitsioonikalt, kartmata ka ümbritsevasse sekkuda, kui situatsioon seda nõuab. See kõik võib ju tunduda lapsemänguna, ent kaalul on palju!
Pealegi, õues mängimine toob ju naeratuse näole ja tervisliku puna palgele. Miks siis on see nii, et lapsed õues, enda mänge vabalt luues ja mängides, on kaduv nähtus? Kus on need avalikud ruumid, kus lastel on võimalus ja vabadus ise katsetada ja mängida ilma täiskasvanute valve ja kontrollita? Kui hästi, meie täiskasvanud, end tegelikult tunneme nähes lapsi mängimas asjadega, mis tehniliselt võttes pole mänguasjad? Need on mõned küsimused, millele tahtsime tähelepanu juhtida luues VIVITA vabamänguala Tallinna Linnavolikogu kantselei korraldatud linnaruumi festivalile “Tulevik on täna(v)”. Festival toimus Rävala puiesteel, mis festivali toimumise ajaks — 18–19. augustil — lõigati autoliiklusest välja, et anda ruumi kõigile teistele, nii noortele kui vanadele, ratastel kui jalgsi käijatele, kes samuti linnaruumis liiklevad.
Tuleviku tänav kuulub kõigile võrdselt sealhulgas ka lastele, kel samuti on õigus liikuda vabalt, nautida ja muuta enda linnaruumi vastavalt oma vajadustele ja unistustele! Tuleviku tänav on kaasav — kõigile kasutada ja avatud koos tegutsemisele — mistõttu oli ka VIVITA loodud installatiivne vabamänguala avatud kõigile huvitundjatele olenemata vanusest.
Inspireerituna vabade objektide mänguteooriast (loose parts play), kasutasime ära infrasturuktuuri ready made objekte — torusid — loomaks seikluslik mänguala, kus fikseeritud ja lahtiseid objekte omavahel kombineerides sai luua ise enda keskkonda. Eri suurused torud olid kerged ja intuitiivselt kasutatavad, ning pakkusid ehitamis-, lammutamis-, mängu- ja katsetamisrõõmu igas vanuses uudishimulikule hingele. VIVITA tiimi kohalolu oli seejuures vaevalt märgatav — mäng voolas iseseisvalt ja loomulikult. Mäng on ju kõigile mõistetav keel ning ajutiselt seda ühismängu soosiva ruumi loomine tõi tugevalt välja vajaduse selliste ühisosade järele. Sini-kollased torud kõnetasid kõiki ja olid heaks (jutu)aineks, sidudes eri generatsioone ja mängulisi omavahel nii vestlustes, koostöös kui mängus!
Suur aitäh kutse eest festivalil osalema Pille Laiakasele, Tallinna Linnavolikogu kantseleist.
Suurim tänu ettevõttele Pipelife, kes varustas meid torudega, millest installatsioon valmis!
Kui esimene vaba mänguala saavutas edu 2022. aasta augustis festivali "Tulevik on täna(v)" ajal, oli Vivita meeskond vaimustuses, nähes laste ja täiskasvanute seas tärganud entusiasmi ja loovust. Kogukonnalt saadud positiivne tagasiside ja suur huvi inspireeris meid viima vabamänguala kontseptsiooni uuele tasemele. Tuginedes õpitud kogemustele ja uskudes laste potentsiaali, asusime teele, et muuta mänguala nii transporditavaks kui ka vastupidavaks.
Järgnev aasta tõi Vivita meeskonnale pühendunud töö, et mänguala disaini veelgi täiustada ja uuendada. Selle asemel, et torusid maapinda kinnitada, katsetasime nende kinnitamist spetsiaalselt kujundatud plaatidele. Need plaadid tagasid mitte ainult stabiilsuse ja vastupidavuse, vaid tegid mänguala ka hõlpsasti teisaldatavaks erinevatesse asukohtadesse. See võimaldas meil viia kontseptsioon kaugemale ühest festivalist ning tuua mänguala erinevatesse Tallinna linnaosadesse ja avalikesse ruumidesse, samuti Vilniusse.
Üks selle arenduse olulisemaid tulemusi oli see, et lastel avanes võimalus ise aktiivselt osaleda mänguala kujundamises ja ettevalmistamises. Täiskasvanute juhendamisel julgustati lapsi kaasa lööma koostööpõhistes otsustusprotsessides, andes neile võimaluse võtta vastutus ja omanikutunne alade üle, kus nad mängima hakkavad. Laste kaasamine sellisel viisil parandas mitte ainult nende kognitiivseid ja füüsilisi oskusi, vaid andis neile ka võimaluse töötada tööriistadega, mida tavaliselt peetakse "ohtlikuks" ja mida kasutatakse täiskasvanute järelevalve all. See kogemus tekitas lastes uhkustunde ja rahulolu, kui nad nägid, kuidas nende ideed kuju võtavad ja reaalsuseks saavad.
Vivitas usume kindlalt, et lastesse tuleb otsustusprotsessides ja tegutsemises rohkem usaldust panna. See teisaldatav ja koostööpõhine mänguala sai tõendiks laste võimest kohaneda, õppida ja luua oma mängu- ja avastuskeskkondi. Nähes nende kasvavat enesekindlust ja loovat mängu neis ruumides, kinnitas see veelgi meie missiooni toetada tulevase põlvkonna 21. sajandi oskuste arengut läbi kaasahaarava, iseseisva mängu.Nende innovaatiliste ja kaasavate mängualade kaudu jätkasime panustamist tulevikulinna visiooni — linna, mis kuulub kõigile selle elanikele, sealhulgas lastele, pakkudes neile vabadust liikuda, avastada ja kujundada oma keskkonda vastavalt oma vajadustele, soovidele ja unistustele. Toetades neid ruume ja seistes rohkemate kaasavate ning lastesõbralike avalike alade eest, soovime luua püsivat mõju nii laste heaolule ja kasvule kui ka kogu kogukonnale.
Tulevik on nüüd, ja oleme põnevil, et saame olla osa selle kujundamisest koos tänaste lastega — homsete juhtidega.
